Apteegiturule pugesid varjatud skeemid

Käesoleval aastal on uue apteegi avamiseks saanud laias laastus loa vaid kaks ettevõtet. Kokku on väljastatud asutamisluba 23 apteegile, millest 11 kuulub ettevõttele Pharma Group OÜ ja 9 Samfred OÜ-le.

Varem on ka riigikontroll südame­apteekide ketti ehk Pharma Group OÜ-d nimetanud Margus Linnamäe Magnumi kontserni kontrolli all olevaks ning Linnamäed seostatakse selle äriga senini. Mullu müüs Südameapteek 70 protsenti oma ketist Rootsi investorile Oskar Svenssonile ning vähemusosanikuks jäi Tarmo Laanetu.

Pharma Group OÜ tegevjuht Mart Mägi lükkas selle kuulduse ümber ja väitis, et Svenssoni ärid Rootsis on avalikud ja esinduslikud. „Tõmmata nüüd tema ja Marguse osas paralleele, on väga alusetu.“

Ettevõte Samfredi taga on aga hoopis Ülikooli Apteek, mis Apteekrite Liidu väitel laieneb turul ebaseaduslikke võtteid kasutades. Teisisõnu peetakse Samfredi varifirmaks, mille töötajad esindavad Ülikooli Apteegi huve. Konkurentsiamet kinnitas hiljuti seoste uurimist.

Samfredi juht Virgo Mets ütles: „Tegutseme frantsiisilepingu alusel sarnaselt mudelile, mida kasutavad ka kõik teised suured turuosalised.“ Samuti on tema hinnangul uute seaduste puhul mureks pigem fiktiivsete nn katusorganisatsioonide loomine, mille kaudu legaliseeritakse seadusandlust ja mõjutatakse avalikku arvamust turuliidri huvides.

Varjatud majandusskeemid

Tamro Balticsi tegevjuht Leon Jankelevitsh on seisukohal, et uued seadused pärisivad ausat konkurentsi. „Oma majandustegevust ja omandisuhteid läbipaistvalt näitav Benu Apteek on täna kindlasti kehvemas olukorras, kui võimalikke erinevaid varjatud majandusskeeme kasutavad väiksemad konkurendid. Peamine takistus seisneb hetkel Benu jaoks selles, et meil puudub luba uusi apteeke avada, mis teeb konkureerimise keeruliseks,“ ütles ta.

Veelgi enam on Jankelevitsh oleme mures apteegituru tuleviku pärast, sest aastaks 2020. peab täna kehtiva seaduste kohaselt olema turg teinud läbi olulise muutuse: ligi pooled täna tegutsevatest apteekidest peavad vahetama omanikku. 480 Eestis tegutsevast apteegist 220 kuulub hulgimüüjatega samasse kontserni.  

„Samal ajal puudub riigil igasugune plaan, kuidas seda seaduse jõul või toetuste ja soodustuste abil teha. Olukorras, kus müüki paisatakse korraga suur hulk vara ja ostjate ring on proviisorapteegi nõude tõttu piiratud, tekib väga tugev surve müügihinnale ning müüjatel on võimatu saada müüdava vara eest õiglast hinda,“ väitis Jankelevitsh.

Apteekide sulgemine kõne all

Tema arvutuste järgi on vaja selleks, et proviisorid saaks kõnealused 220 apteeki õiglase hinna eest ära osta, on neil lähema nelja aasta jooksul leida umbes 200 miljonit eurot.

„Arvestades, et proviisoritel selliseid majanduslikke võimalusi pole, on ainus lahendus, et riik peab leidma selle rahasumma proviisoritele toetusteks või garantiideks. Apteekide müük või muul viisil võõrandamine saab toimuda vaid õiglase hinna alusel. Apteekide sulgemine 2020. aastal ei tule samuti kõne alla, sest nii muutuvad ravimid inimestele kättesaamatumaks ning apteegiomanikel tekivad riigi vastu kahjunõuded,“ lisas Jankelevitsh.

Kõige enam apteeke avanud Pharma Groupi juht Mägi oli aga seisukohal, et uutele apteekidele turgu polegi ning piirangud on paratamatud. „Kui apteeke on väga palju, on konkurents väga tihe ning tekib väga suur surve ravimi piirhinnale, täpsemalt selle tõusule,“ lisas Mägi.

Uued seadused tõstatavad jätkuvalt küsimusi

Eile käis riigikogu sotsiaalkomisjonis antud teemal aru andmas nii ravimiameti juht Kristin Raudsepp ja sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja Dagmar Rüütel.

Praegune riigikogu sotsiaalkomisjoni juht Aivar Kokk sõnas eilset komisjoni istungit kommenteerides: „Rääkides muudatustest apteekide omandi osas on küll reeglid ja üleminekuaeg paigas, aga lahendamata on mitmed küsimused. Sellepärast soovivad komisjoni liikmed meenutada ja kuulata põhjendusi, milleks seda kõike vaja oli.“

Tema sõnul pole jätkuvalt selge, kuidas vältida fiktiivset apteekide müümist proviisoritele ning kas ketiapteekide omanikud on üldse huvitatud enamusosaluse võõrandamisest.

Teisalt nimetasid komisjonis viibinud isikud eilset istungit pigem informatiivseks ning lahendusi kerkivatele probleemidele ei pakutud.